Toitainete sisaldus maheveise organites ja nende kasulikkus
Organid on tõeline toitainete varamu - need sisaldavad laias ulatuses biosaadavaid vitamiine, mineraale, ensüüme, rasvu ja aminohappeid. Sellist toitainete rohkust ei leia ühestki teisest toidust.
Tasub teada, et organites sisaldub oluliselt rohkem toitaineid kui ülejäänud lihas, mida tänapäeval oleme harjunud sööma. Näiteks rohumaaveise maksas on 50 korda rohkem B12-vitamiini kui tema lihastes ning rohkem kõiki B-vitamiine kui mis tahes muus toidus. Organites on ohtralt kergesti omastatavas vormis olevaid mineraalaineid nagu raud, magneesium, seleen, vask ja tsink ning rasvlahustuvaid vitamiine nagu A, D3, E ja K2. Lisaks on organid suurepärane valguallikas – need sisaldavaid kõiki asendamatuid aminohappeid, mida organism vajab tõhusaks toimimiseks.
On oluline mõista, et vitamiinid ei toimi eraldiseisvate molekulaarsete ühenditena, need täidavad küll rakus oma spetsiifilisi ülesandeid, kuid neid ei saa eraldada tervest kompleksist. Vitamiinide bioloogiline kompleks koosneb erinevatest toitainetest, ensüümidest, koensüümidest, antioksüdantidest ja mikroelementide aktivaatoritest. Seetõttu ei olegi vitamiinide ja mineraalide üksikult toidulisandina võtmine sageli kõige tõhusam. Veel halvem variant on tarbida sünteetilisi toidulisandeid, mida meie keha ei suuda omastada ja millel võib mõnikord olla tervisele isegi kahjulik mõju.
Meie keha pole harjunud vitamiine ja mineraale eraldi saama. Enamik toitaineid ei tööta üksikult. Näiteks kaltsium saab imenduda vaid D-vitamiini kaasabil. D-vitamiin aitab imenduda ka fosforil (mineraal, mis on oluline luude tugevuse ja tervise hoidmiseks) ja magneesiumil. Vitamiin B12 ja folaat moodustavad ühe tähelepanuväärseima toitainete paari: need töötavad koos rakkude jagunemise ja replikatsiooni protsesside juures. Folaadi imendumine, säilitamine ning metabolism sõltub B12-vitamiinist. Vitamiin B6 aitab lõhustada valke aminohapeteks. Tsink ja vask tasakaalustavad teineteist, samamoodi naatrium ja kaalium.
Toidus esinevad vitamiinid ja mineraalid ühenduses koos valgu või rasvaga. Seedeelundkonda jõudes need ühendused lagundatakse ning seejärel transporditakse toitained keha rakkudesse, kus need hoolitsevad meie füüsilise ja vaimse heaolu eest. Maheveise organites sisaldub kompleks paljudest elutähtsatest biosaadavatest toitainetest.
Vaatame lähemalt mõningaid tuntumaid ja enim uuritud toitaineid ning selgitame, miks need on meie organismile vajalikud:
A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, millel on kehas täita ülitähtis roll. A-vitamiini üks tuntumaid ülesandeid on hoolitseda nägemise ja silmade tervise eest. See aitab kaitsta silma väliskihti – sarvkesta.
A-vitamiin on hädavajalik nii meeste kui naiste reproduktiivsüsteemi normaalseks toimimiseks, kuna see mängib olulist rolli sperma ja munarakkude arengus.
Lisaks mõjutab see oluline vitamiin immuunsust, stimuleerides reaktsioone, mis kaitsevad organismi haiguste ja nakkuste eest. See tähendab, et A-vitamiin suurendab immuunsüsteemi reaktsioonivõimet ja selle toimimist. (1, 2)
Raud mängib olulist rolli vereloome protsessis. Enamik kehas olevast rauast paikneb punastes verelibledes, kus seda nimetatakse hemoglobiiniks, ja lihasrakkudes, kus seda nimetatakse müoglobiiniks.
Hemoglobiini peamine ülesanne on hapniku transportimine kopsudest keha rakkudesse. See võimas mineraal on oluline ka kognitiivsete funktsioonide – nagu mälu, probleemide lahendamine, keskendumine ja õppimine – toimimiseks. Aju normaalseks töötamiseks on tähtis, et kehas oleks piisavalt rauda. Nii ei pea te erksana püsimiseks iga 3 tunni järel kohvi jooma.
Nutriesti toidulisandid sisaldavad heemset rauda, mis on täiesti naturaalne, keha jaoks loomulik ja kergesti imenduv. (3)
Vitamiin B1 ehk tiamiin on toitaine, mida kõik keha koed funktsioneerimiseks vajavad. Tiamiin, nagu ka teised B-vitamiinid, on vees lahustuv ja selle ülesandeks organismis on toidu muutmine energiaks.
Keha vajab tiamiini adenosiintrifosfaadi (ATP) valmistamiseks. See on molekul, mis tegeleb rakkudes energia transpordiga. Samuti toetab see närvisüsteemi, aju, lihaste, südame ja mao tervist.(4, 5)
Vitamiin B2 ehk riboflaviini tuleks tarbida iga päev, sest keha suudab seda vitamiini hoiustada korraga vaid väikeses koguses ning seetõttu võivad selle varud kiiresti langeda.
Sarnaselt teiste B-vitamiinidega reguleerib B2-vitamiin energia tootmist, aidates kaasa rasvade, süsivesikute ja valkude metabolismile. Samuti on see vajalik punaste vereliblede moodustumiseks, hingamiseks, antikehade tootmiseks ning inimese kasvu ja paljunemise reguleerimiseks. See mõjutab ka naha, küünte ja juuste tervist. (6)
Niatsiin, tuntud ka kui vitamiin B3, on oluline toitaine, mis esineb kehas NAD ja NADP koensüümide osana. Aju vajab niatsiini energia saamiseks ja normaalseks toimimiseks.
On leitud, et nn „aju udu“ (brain fog) ja paljud psüühilised probleemid võivad olla seotud niatsiini puudusega. Teatud psüühikahäireid on võimalik ravida B3-vitamiiniga – see aitab likvideerida niatsiini defitsiidi tagajärjel tekkinud ajurakkude kahjustust. (7)
Vitamiin B4 ehk koliin on äärmiselt vajalik toitaine nukleiinhapete DNA ja RNA moodustamiseks. Koliin aitab tagada DNA struktuuri tasakaalu.
Vitamiin B5, tuntud ka kui pantoteenhape, aitab kehal töödelda rasvu ja valke. Seda on vaja ka vaimse tervise heaoluks, väsimuse vähendamiseks, steroidhormoonide tootmiseks ja D-vitamiini töötlemiseks.
Vitamiin B6 ehk püridoksiin omab olulist rolli meeleolu reguleerimisel. See on tingitud sellest, et püridoksiin osaleb emotsioone reguleerivate neurotransmitterite, sealhulgas serotoniini, dopamiini ja gamma-aminovõihappe (GABA) loomises. (8)
Vitamiin B7 ehk biotiin aitab säilitada limaskestade terviklikkust ning toetab rakkude kasvamist. See vitamiin on üldtuntud juuste, küünte ja naha tugevdaja.
Vitamiin B9, tuntud ka nimetusega folaat, täidab olulist rolli punaste vereliblede tootmises, aitab kaasa rakkude kiirele jagunemisele ja kasvule, RNA ja DNA sünteesile ning aju aktiivsusele.
Eriti vajalik on folaat erinevates arenguetappides (raseduse ajal, imiku-, lapse- ja noorukieas), sest sellel on tähtis roll rakkude ja kudede kasvu ja paljunemise säilitamisel. Piisav folaadi kogus kehas hoiab ära raseduse esimesel trimestril tekkida võivaid sünnidefekte.(9)
Vitamiin B12 ehk kobalamiin on ülioluline B-vitamiin. Looduslikult võib seda leida ainult loomses toidus. See vitamiin vastutab organismis närvikoe tervise, aju normaalse funktsioneerimise ja punaste vereliblede tootmise eest. Vitamiin B12 puudus võib põhjustada kehas - eriti närvisüsteemis - pöördumatuid kahjustusi. Isegi veidi tavalisest madalam vitamiin B12 tase organismis võib vallandada teatud häireid, näiteks depressiooni, segasust, mäluhäireid ja väsimust. (10)
Tsink on mikroelement, mida leidub igas keha rakus, koguseliselt on see raua järel teisel kohal. Teadaolevalt on tsingil keskne roll immuunsüsteemi toimimises. Inimestel, kellel esineb tsingipuudust, on suurenenud vastuvõtlikkus erinevatele infektsioonidele.
Samuti vastutab tsink paljude teiste keha funktsioonide eest. See stimuleerib rohkem kui 300 ensüümi aktiivsust, mis on olulised ainevahetuse toimimiseks, seedimiseks, närvide funktsioneerimiseks ja paljudeks teisteks protsessideks.(11, 12)
Vask on oluline mineraal, mida leidub kõigis kudedes. Ta aitab kaasa punaste vereliblede tootmisele ning toetab närvirakkude, veresoonte, luude ja immuunsüsteemi tööd. Lisaks aitab vask kehal moodustada kollageeni ning omastada rauda. (13)
Seleen on mikroelement, mille saamine toiduga on väga tähtis. Seda on vaja küll ainult väikeses koguses, kuid selle roll on mitmetes keha protsessides äärmiselt oluline. Muuhulgas reguleerib seleen ainevahetust ning kilpnäärme funktsiooni. Kilpnääre tegeleb kehas ainevahetuse reguleerimisega ning kontrollib kasvu ja arengut. Peale selle on seleen võimas antioksüdant, mis võitleb oksüdatiivse stressi vastu ning aitab ära hoida kroonilisi haigusi, näiteks südamehaiguseid ja vähki. (14)